Laste uni ja selle roll arengus

Une vajadused varieeruvad sõltuvalt vanusest. Keskmiselt magavad vastsündinud umbes 16-18 tundi, imikud umbes 14 tundi päevas. Kuni 2-aastased lapsed vajavad 13-14 tundi, ja kolmeaastane vajab 2-3 tundi vähem. 8-10-aastased lapsed vajavad 10 tundi und, ja teismelised umbes 8-9 tundi.

Kuid tuleb märkida, et unevajadused on individuaalsed ja võivad veidi erineda ülaltoodud keskmistest.

"Hea" une roll

Uni on meie tervise jaoks hädavajalik – mitte ainult füüsilise, vaid ka vaimse. Rahulik, sügav ja pikk uni võimaldab meil säilitada heaolu, närvi- ja vereringesüsteemi õiget toimimist, tervislikku kehakaalu ja hormonaalset tasakaalu ning tugevdab immuunsüsteemi. Hea uni parandab kognitiivseid võimeid, nagu mälu ja keskendumisvõime, tugevdab immuunsust ning suurendab vastupidavust stressile ja ärevusele. Uni aitab ka taastada kaotatud energiat ja vähendada väsimust.

Käitumisfaktorid, mis aitavad sul kergemini magama jääda:

• Füüsilise ja vaimse aktiivsuse suurendamine;
• Vältige pikki uinakuid päeva jooksul;
• Unegraafiku hoidmine;
• Söömise aeg ei tohi olla hiljem kui 1-2 tundi enne magamaminekut;
• Vältige raskete toitude söömist enne magamaminekut;
• Vältige enne magamaminekut palju vedelike joomist;
• Tagades vaikuse, rahu ja pimeduse magamistoas;
• Emotsionaalsete vestluste vältimine enne magama jäämist;
• "Enne magamaminekut ruumi ventileerimine, õhu niisutamine, kui see on kuiv."

Une roll laste arengus

Miks laps magab halvasti?

Kui laps ei taha/ei saa magama jääda, otsivad vanemad põhjuseid, miks see juhtub.

Eelkooliealiste laste seas on kõige levinumaks põhjuseks uinumise ja ebapiisava une probleemideks liiga hilja magama minek. Unetus on sageli põhjustatud ka kogetud ärevusest, näiteks pärast elukoha vahetust, päeva jooksul kogetud ärevusest ja isegi pärast iseseisvaks uinumiseks õppimist, on ärevus põhjustatud hirmust olla üksi eraldi toas. Unehäired väikelastel põhjustavad ärrituvust, liigset emotsionaalsust ja tormakat, impulsiivset käitumist. Lõpuks muutub lapsele keeruliseks keskenduda ja mõnikord muutub see põhjuseks, miks lapsed, kes on väsinud une puudusest, vältivad suhtlemist ja sotsiaalset kontakti, muutuvad tõrjutuks ja õnnetuks. Unepuudus võib samuti suurendada isu magusate ja teiste toiduainete järele.

Uneprobleemid vanematel lastel ja teismelistel

Unepuudus vanematel lastel ja teismelistel on kõige sagedamini põhjustatud stressist, näiteks õppimisraskustest, peremuredest ja inimsuhetest. Unepuudus põhjustab emotsionaalseid häireid, neuroose, käitumishäireid ja füüsilist väsimust. Siiski võivad alguses esineda raskused keskendumisel, õppimisel ja sageli meeleolu muutumisel. Unepuudusel on ka füüsiline mõju, mis avaldub väsinud näoilmes, tumedates ringides silmade all ja kahvatus nahatoonis.

Ärevust tekitavaid unehäirete sümptomeid ei tohiks üheski ülaltoodud juhul ignoreerida. Unepuudus varases eas võib viia tõsiste häireteni, nagu migreen, depressioon, ärevus ja neuroos. See häirib ka normaalset igapäevast toimetulekut ja koolis õppimist, mis võib mõjutada edasisi haridusteid. Seetõttu peaks hooliv vanem kontrollima lapse magamistingimusi ja tagama nende sujuvuse õigeaegselt.

Kaalu tekk on terapeutiline tööriist, mida soovitavad kineesioterapeudid ja laste arengu spetsialistid. Selline tekk võib aidata last, kellel on raskusi uinumisega.