Krooniline väsimus. Kas see on uus pandeemia?

Väsimus pärast rasket tööpäeva, stressirohket päeva või haigust on seisund – ja see kaob kiiresti. Aga mis siis, kui see kestab nädalaid või isegi kuid? See on märk sellest, et keha ütleb “piisavalt”.

Räägime lähemalt kroonilisest väsimusest, mis on hõivatud elus üha sagedamini esinev nähtus.

Kroonilise väsimuse sündroom

Krooniline väsimus on püsiv või korduv krooniline väsimus, ülekoormus ja unisus, mis püsib isegi pärast korralikku und vähendab oluliselt meie loomulikku päevast aktiivsust.

Väsimus ja viirused

Me ei mõista sageli, et gripp, rääkimata nohust, on nakkused, mida me sageli ei võta tõsiselt. Me ravime ennast, unustades “ravida” haigust. Sest kellel on täna aega puhata?

2018. aasta uuringu “Euroopa väsimuse diagnoosimine” kohaselt töötab iga neljas meist 6-7 päeva nädalas, võttes isegi nädalavahetused vabaks, et tööd lõpetada. Euroopa statistika kohaselt on Ida-Euroopas igal aastal ligi pool miljonit gripijuhtu, kuid ainult 300 000 töötajat on haiguspuhkusel. Ida-Euroopas ei ole suur probleem mitte ainult haigena tööle tulemine ja kolleegide nakatamine, vaid ka puhkuse ja taastumise puudumine. Me unustame, et puhkus on vajalik ja kohustuslik kõigile. Hooletus selles küsimuses avaldab varem või hiljem ikkagi negatiivset mõju meie elule. Seetõttu tasub enda eest hoolitseda enne, kui on liiga hilja ja enne pideva väsimuse sümptomite ilmnemist.

Kust pärineb krooniline väsimussündroom?

Krooniline väsimussündroom võib tekkida pärast infektsiooni tekkimist organismis. See on olukord, kus keha võitleb tõsise haiguse vastu. See ei pea olema kliiniliselt raske haigus. Agressiivsest viirusest piisab. Pärast sellist võitlust on organism piisavalt kurnatud. On haiguste gruppe, millele järgneb teatud tüüpi immuunsüsteemi depressioon. Nende hulka kuulub gripp, ja koronaviirus on meie jaoks praegu samuti eriti oluline.

Kvaliteetne puhkus on üks arstide peamisi soovitusi.”

Töönarkomaania ja krooniline väsimus

Inimkonna uus nuhtlus on krooniline väsimus, mida põhjustavad ületöötamine, ebasobiv eluviis ja liiga palju kohustusi. Probleemid vaimse koormuse, mälu, hajameelsuse, ärrituvuse ja füüsilise kurnatusega on sümptomid, mida süstemaatiliselt ja pidevalt ignoreeritakse. Sageli saavad patsiendid alles arstide juures teada, et nende seisund vajab ravi. “Eurostati andmed näitavad, et me töötame keskmiselt 1929 tundi aastas. Ainult kreeklased Euroopas on veel vähem vabad kui meie. Võrdluseks, sakslased töötavad 500 tundi vähem kui meie.

Kroonilist väsimust iseloomustab seega nõrgenenud immuunsus, vähenenud keskendumisvõime, halvem taluvus stressiolukordadele, ärrituvus, unehäired, ärevus ja letargia.

Kas sport võib aidata vähendada kroonilist väsimust?

Viimasel ajal on muutunud väga moodsaks teha pärast pikka kontoritööd sporti, nagu triatlon, crossfit ja maratonijooks. Mõned inimesed ütlevad, et 10 km jooksmine pärast tööd annab neile hea puhkuse. See on vale ja ekslik hinnang. 10 tundi päevas kontoris töötamine ja seejärel maratoni jooksmine ei ole meie kehale kerge. Intensiivne treening ainult suurendab keha väsimust. Seega on viga arvata, et kroonilist väsimust saab vähendada intensiivse spordiga.

Arvata, et krooniline väsimus kaob pärast nädalast puhkust ilma elustiili ja töökoormuse muutmiseta, on kahjuks naiivne. See halvendab seisundit ja mõjutab kõiki eluvaldkondi.

Et seda vältida, peame hoolitsema oma keha eest, võttes iga päev piisavalt aega puhkamiseks.

Kui tunnete end sageli väsinuna, letargilisena ja apaatsena, ärge unustage teha ennetavaid teste ja pöörake endale rohkem tähelepanu. Ja ärge unustage magada. Kvaliteetne ja sügav uni on meie keha jaoks väga oluline. Kui teil on raske magama jääda või kui teid öösel sageli häirib, siis soovitame teil lähemalt tutvuda kaaluga tekiga, mis võib aidata teil paremini magada.